Back

ⓘ Eesti ajalugu



                                               

Eesti ajalugu (raamatusari)

Eesti ajalugu" on üldkäsitlus Eesti ajaloost, mis ilmub aastast 1935. 1930. aastatel plaaniti üldkäsitlust viieköitelisena, kuid kolmas köide ilmus alles 1940. aastal. Seejärel tuli üldkäsitluse kirjutamisse ligi 60-aastane paus, sest Nõukogude võimu ajal muutus senise ajalookäistluse jätkamine võimatuks. 1999. aastal algatati president Lennart Meri initsiatiivil projekt "Eesti ajalugu 1700–2000", millega plaaniti kirjutada enne sõda pooleli jäänud teosele kolmeköiteline järg. Esimestena ilmusid 2003. ja 2005. aastal esimene ja viimane köide, keskmine üldkokkuvõttes viies ilmus 2010. aasta ...

                                               

Eesti rahva ajalugu

Eesti rahva ajalugu oli 1932–1935 Tartus ilmunud populaarteaduslik koguteos Eesti ajaloost. Teose kirjastas Loodus. Teose toimetajad olid Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp ja Juhan Vasar. Teosest ilmus 14 vihku, ilmumata jäi viimane, 15. vihk. 1996–1997 ilmus teosest ümbertrükk, mille kirjastas J.K.

                                               

Eesti filmikunst

See artikkel käsitleb Eestiga seotud filmikunsti ajalugu. Eesti filmikunsti alguseks loetakse 30. aprilli 1912, kui fotograafina tuntud Johannes Pääsuke filmis Utotškini lendu Tartu kohal. Need kaadrid jõudsid filmiekraanile 1. mail 1912 filmis "Utotškini lendamised Tartu kohal". Vanim teadaolev Eesti mängufilm on "Laenatud naene", mis filmiti hiljemalt 1912. Režissööri nime pole teada. Näitlejate seas on Paul Pinna ja Alfred Sällik. Enne selle filmi leidmist peeti vanimaks 1914. aastal valminud Johannes Pääsukese filmi "Karujaht Pärnumaal".

                                               

Eesti ajakirjandus

Eestikeelse ajakirjanduse alguseks loetakse aastat 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse.". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljaande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel. 1806. aastal hakkasid Johann Philipp von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte Tartoma Rahva Näddali-Leht. Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857. aastal asutatud ...

                                               

MTÜ Eesti Mootorispordi Ajalugu

MTÜ Eesti Mootorispordi Ajalugu on mittetulundusühing, mis peab Eesti Mootorispordi Muuseumi Ellamaa elektrijaamas. Ühing asutati 2002. aastal. Ühing on liitunud Eesti Muuseumide Infosüsteemiga MuIS.

                                               

Eesti posti ajalugu

Eesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud 1636. aastal asutatud Rootsi riiklikust postisüsteemist. Eesti- ja Liivimaal viidi kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse postimäärus ellu 1638. aastal.

                                               

Eesti kaitsejõudude ajalugu

Pikemalt artiklis Eesti Esimeses maailmasõjas Poliitilised eeldused Eesti rahvusväe loomiseks avas 1917. aastal Venemaal toimunud Veebruarirevolutsioon. Tänu kiirele ja energilisele asjaajamisele said eesti liidrid 1917. aasta aprillis loa eesti päritoluga sõjaväelaste koondamiseks kodumaale. Kui Venemaa keskvõim seoses bolševike riigipöördega 1917. aasta novembris kokku kukkus, otsustas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee koondada üksikud rahvusväeosad Eesti Diviisiks, mille ülemaks valiti suurte juhtimiskogemustega alampolkovnik Johan Laidoner. Veebruariks 1918 oli diviisi koondunud 750 ohvit ...

                                               

Tallinna ajalugu

1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrīsī maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse. 1227. aastal lõpetatud Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nime Lindanise, mis võib tähendada Taani - danise linnust lin - või vanarootsi keeles linda kesa ja näs neeme. Lindanisega võib samatüveline olla linna eestikeelne nimi Tallinna Talyna, esmakordselt mainitud 1536, kui enamjaolt ladina- ja alamsaksakeelse Tallinna linnarae kõrval andsid truudusvande uuele Saksa ordumeistrile von Brüggeneyle ka ala ...

                                               

Eesti piirivalve ajalugu

Siseminister, Eesti piirivalve asutaja Karl Einbund Eenpalu toonitas vabariigi viienda aastapäeva kõnes, et rahuajal sõjavägi õpib, aga ei valitse. "Vanast valitsemise tõest peab kinni pidama: sõjavägi ei või täita tsiviilvalitsemise ülesandeid rahuajal. Kui see piiriolukorras ometigi sõjaväelise organisatsiooni kätte antakse, siis peab selleks moodustatama alaline erilise ettevalmistusega väeosa ja ta peab antama tsiviilvõimu käsutusse." Viimane asjaolu on Karl Einbundi sõnade kohaselt õigusliku korra pärast eriti tähtis, sest "sõjaväelised valitsemise maksiimid ja garantiid on oma iseloo ...

                                               

Raamatukogude ajalugu

Esimesed teated raamatukogu olemasolust pärinevad Ees-Aasia jõgikonnast, kus praeguse Iraagi territooriumil asus Sumeri riik. Vanimad säilinud kirjatekstid pärinevad umbes aastast 3000 eKr. Esimesed raamatukogud tekkisid mitmesuguste riiklike, majanduslike jt dokumentide koguna. Sellise institutsiooni teke johtus sumeri kultuuri jõudmisest arengujärku, mil inimesel tekkis vajadus end teadvustada. Vanimad raamatukogud avastati enne Esimest maailmasõda alanud ja 1927. aastal jätkunud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus Sumeri riigi territooriumil. Peamiselt Eufrati jõe kallastel asunud li ...

                                               

Abitegu

Abitegu oli teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest. Abitöödena tehti tavaliselt hooajatöid nagu sõnnikuvedu, külv, viljalõikus, rehepeks, heinategu, teeremont, mõisavoorid, lambapügamine jms. Abiteo tegijat nimetati abiteoliseks.

                                               

Acta Historica Tallinnensia

Acta Historica Tallinnensia on Eesti eelretsenseeritav teadusajakiri. Ajakiri avaldab eesti- ja ingliskeelseid artikleid peamiselt Eesti, Baltimaade ja Läänemere piirkonna ajaloo kohta keskajast tänapäevani. Ajakiri ilmub aastast 1997. Seda annab välja Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, koostöös Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga. Ajakirja artiklid on tasuta juurdepääsuga open access ajakirja kodulehel. Ajakirja esimene peatoimetaja oli Priit Raudkivi 1997–2005, seejärel oli peatoimetaja Maie Pihlamägi 2006–2019. Alates 2020. aastast on ajakirja peatoimetaja Marek Tamm.

                                               

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis. Varaseimad andmed Eesti ala asustusüksuste adramaade kohta pärinevad 13. sajandi esimesest poolest Taani hindamisraamatust. Mida sel ajal adramaa all täpselt mõeldi, pole aga selge. On arvatud, et adramaa märgib talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. On välja pakutud nii seda, et see vastas ühele normaaltalule, kui ka seda, et see oli maksustamisühikuks, mis võis, aga ei pruukinud tähistada üht majapidamist. Samamoodi on erinevaid arvamusi, kas tegu oli ainult maakasutusmaksu ühikuga või hinnati sellega näiteks ka merendusest ...

                                               

Akadeemiline Ajalooselts

Akadeemiline Ajalooselts on 7. jaanuaril 1999 Tartus taasasutatud teaduslik selts. Seltsi eelkäijaks on 1920. aastal Tartu Ülikooli ajalooõppejõudude loodud Akadeemiline Ajalooselts. Seltsi eesmärkideks on edendada ajaloo uurimist, hoida ajalooteaduse akadeemilisi väärtusi, tihendada ajaloolaste teaduskontakte ja arendada teaduslikku diskussiooni, samuti edendada ajaloolaste rahvusvahelist koostööd ning aidata kaasa ajaloo õpetamisele ja populariseerimisele. Aastatel 1922–1940 andis Akadeemiline Ajalooselts välja Ajaloolist Ajakirja. Praegu on ta selle kaasväljaandja. Akadeemilise Ajaloose ...

                                               

Balti Ajaloo Komisjon

Balti Ajaloo Komisjon on Saksamaal tegutsev Baltikumi ajaloost huvitunud ajaloolasi koondav vabatahtlik ühendus. Komisjon asutati 8. septembril 1951. aastal Göttingenis ametlikult Johann-Gottfried-Herders-Forschungsrati allorganisatsioonina, ehkki tegelikult on BAK oma tegevuses sellest sõltumatu. Komisjoni eelkäijaks võib lugeda 1947. aastal alguse saanud iga-aastaseid balti baltisaksa ajaloolaste kohtumispäevi Baltische Historikertreffen, kus peeti ettekandeid ning arutleti uute uurimisülesannete üle. Nende peamine eestvedaja Reinhard Wittram sai ka BAK-i esimeseks esimeheks, kelleks ta ...

                                               

Baltisches biografisches Lexikon digital

"BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital" on saksakeelne veebientsüklopeedia, mis põhineb 1970. aastal ilmunud teatmeteosel "Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960". Balti Ajaloo Komisjon pani 2012. aastal digiteeritud versiooni veebi. Kavas on laiendada biograafiate esitamist HTML-versioonis ning lisada ka eestlaste, lätlaste ja leedulaste biograafiad, et saavutada sel viisil baltisaksa leksikoni asemel balti leksikon. Veebilehel on võimalik läbi otsida 3600 lühibiograafiat, vaadata võib neid HTML- või JPG-vormingus = faksiimile.

                                               

Baltisches historisches Ortslexikon

Baltisches historisches Ortslexicon on kaheosaline teatmeteos, mis käsitleb Eesti ja Läti ala asustusajalugu perioodil 1184–1918. Selle teose andis välja Balti Ajalooselts, mis tegutseb Saksamaal. Baltisches historisches Ortlexikon tugineb eranditult kirjalikele allikatele. Teose esimene osa käsitleb Eestit Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ning ilmus 1985. Teine köide käsitleb Lätit Liivimaa kubermangu lõunaosa ja Kuramaa kubermang ning ilmus 1990. Teos võtab kokku tähtsamad andmed Eesti ja Läti asulate, kihelkondade, mõisade, pastoraatide jms. asutamise, arengu ja nimede ...

                                               

Eesti metskondade ajalugu

Metskonnaks nimetatakse metsa majandamise piirkonda ja ka selle keskust metskonna kantselei, kordon või kontor. Metskonna tööd korraldab ja juhib metsaülem. Metskonna põhiülesandeks oli oma territooriumil oleva metsa majandamine – uuendamine, kasvatamine, kasutamine, kaitse ja müügi korraldamine raieõigused, metsamaterjal. Lisaülesandeid on olnud mitmeid: metsavalve, metsatulekaitse, metsakõrvalkasutus, jahindus, puhkemajandus, looduskaitse. 1930. aastail oli riigimetskondadel oluline roll erametsanduse nõustamisel, ka osalesid metsaülemad riigimaade valitsemisel laiemalt. Töö korraldamise ...

                                               

Eesti nimi

Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus "Germania", hilisemates allikates esines see nimi kujul Hestis, Aesti, Aisti, Esto, Estum, Iste. Aeste peetakse tavaliselt balti rahvasteks või konkreetsemalt mõneks preislaste hõimuks, kuna mitmed aestide kirjeldused osutavad selgelt nende asualale, praegusele Kaliningradi piirkonnale. Samas on mitmed autorid oletanud, et aestide all võidi mõelda ka kõiki Läänemere idakalda elanikke – nime üheks võimalikuks etümoloogiliseks allikaks ongi peetud germaani tüve ost ...

                                               

Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu

Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamiskuupäevaks loetakse 7. aprill vkj 26. märts 1870, mil toimus esimene Kalevipoja õhtu toimus Andreas Kurrikoffi korteris. Õhtust võttis osa viis eesti üliõpilast ja kolm silmapaistvat eesti soost tartlast. Otsustati kord nädalas koos käia, "Kalevipoega" lugeda ning ennast eesti keele ja kultuuri alal harida. 1873 muudeti EÜS sõpruskonnast eestseisuse ja kindla liikmestaatusega ühinguks. Võeti vastu kaheksa uut liiget, valiti ametnikud esimeheks Andreas Kurrikoff ja pandi kirja põhimõtted. Seltsi nimeks võeti Vironia. 1876 peeti loengusari Eesti ajaloost kuni ...

                                               

Eestimaa

Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna. Piirkonna keskuseks oli keskaegne kindlustatud kaubanduslinn Reval. Peale linna ümbritsenud Rävala maakonna hõlmas piirkond 16.–20. sajandil veel Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa ja Virumaa maakonda.

                                               

Estofilia

Estofilia või Estofilia 100 on Soome Tallinna Suursaatkonna poolt 3. mail 2018 avaldatud veebigalerii, mis räägib saja soomlase loo, kes on jätnud jälje 100-aastase Eesti Vabariigi ajalukku. Aja jooksul veel laieneva veebigalerii produtsent on suursaatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi. Kõik lood on kirjutatud nii eesti kui ka soome keeles.

                                               

Hingeloendus

Hingeloendus ehk hingerevisjon oli maksualuste elanike loendus Venemaa keisririigis. Eesti- ja Liivimaal toimus kaheksa hingeloendust: aastatel 1782, 1794–95, 1811, 1815–16, 1826 üksnes Liivimaal, 1833–34, 1850 ja 1857–58. Hingeloenduse tulemusel saadi revisjonileht, mida nimetati hingeloendiks. See oli isikunimestik, mis oli koostatud maal mõisate, linnas seisuste kaupa. Hingeloendid on tähtsad ajalooallikad rahvastiku, genealoogia ning isiku- ja kohanimede uurimisel.

                                               

Jääaja Keskus

Muuseumi ekspositsioon keskendub jääajale, selle mõjudele Eesti tänapäevas, näiteks maastikule ja elustikule, ning tulevikus eesseisvatele kliimamuutustele. Samas võivad külastajad tutvuda ka universumi ajalooga alates Suurest Paugust ning jälgida veemolekuli rännakut universumis. Üks silmapaistvamaid eksponaate on mammutikuju, mille skelett valmis Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumis oleva ja Krasnojarski kraist pärineva mammutikolba põhjal, see kaeti aga Indiast pärit hobusejõhviga. Topised ja mulaažid valmistas Studio Viridis.

                                               

Keemia ajalugu Eestis

Keemia ajalugu Eestis on siinse keemiateaduse, keemiaalase koolituse, keemiatööstuse, keemiaga seotud muude tegevuste ning inimeste ajalugu.

                                               

Kirikukoormised

Kirikukoormised on koormised ja maksud, mis on ette nähtud kiriku ja vaimulike ülalpidamiseks. Eestis pidi talurahvas alates 13. sajandist maksma kirikule loonusmaksu, mille vaimulikud nõudsid osalt ise sisse, aga osalt laekus maks mõisnike kaasabil. Koormiseks oli esialgu kümnis, hiljem asendasid seda hinnus ja rahaline kirikumaks. Pärast kirikumõisate rajamist hakati nende talupoegadelt nõudma ka teotööd, mis kaotati alles 1917. Aastatel 1842–1844 kinnitati kirikukoormised ametlikult umbes sellisel kujul, nagu nad juba 17. sajandist olid kehtinud. Iga kihelkonna kohta kinnitati kirikukoo ...

                                               

Maavald

Maavald on Eesti ajalooline maakeelne nimi, mis hääbus laiemast kasutusest 19. sajandil, asendudes alamsaksa laenuga "Eesti". Sõna "maa" tähendab selles seoses eelõige kohalikku, maarahvale kuuluvat. Sarnaselt tähendavad maarahva või kohalikke asju: maalinn, maatõug, maausk, maakeel jpm. Maavald on siis maarahva vald ehk maarahva maa. Mõningate uurijate seisukohtade kohaselt hõlmab Maavald suuremat maa-ala kui Eesti, st sinna loetakse tihti kuuluvaks ka seto ja vadja maarahva maad. Sõnad "Maavald", "maakeel" ja "maarahvas" olid kuni 19. sajandini üldiselt kasutusel. Näiteks Tallinnas ilmus ...

                                               

Miiliahi

Miiliahi ehk miiliauk on puusöe saamiseks kasutatav valdavalt maasse kaevatud auk, milles puude põletamisel õhuhapniku ligipääsuta tekib puusüsi. Suurtes kogustes söepõletamine oli algselt tavaks mõisates.

                                               

Nädalategu

Nädalategu oli teoorjuse vorm, mille aeg ja maht nädalas olid fikseeritud, vahel poolaastate kaupa. Nädala-rakmetegu, mille raames saadeti mõisa täisjõus mees koos hobuse või härjapaari ja rakendiga, tekkis Eestis teoorjuse levides 16. sajandil. Nädala-jalategu, kus mõisa saadeti naised või noorukid nn vaimud kujunes 17.–18. sajandil suvisest abiteost. Enamasti oli nädalategu teoorjuse suurem osa, kuid 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni oli Liivimaa kubermangu mõisades sageli abiteol suurem roll.

                                               

Raad

Raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana.

                                               

Raasiku valla ajalookonverents

Raasiku valla ajalookonverentsi korraldamise algatas Ardo Niinre 2013. aastal, kui 12. märtsil toimus Raasiku valla 21. aastapäeva puhul Aruküla rahvamajas Raasiku valla ajaloo- ja tulevikupäev. Selle ürituse esimene osa oli Raasiku valla I ajalookonverents, kus osales ettekandega viis kohalikku koduloolast ja õpilasettekandega kaks Aruküla Põhikooli õpilast. Korraldaja sõnul oli tegemist esimese niisuguses vormis toimuva ülevallalise ettekandekoosolekuga. Korraldajateks on olnud Raasiku vallavalitsus ja kohalikud koduloolased. Toimus 16. märtsil 2019 Raasiku rahvamajas. Külalisesinejana o ...

                                               

Raehärra

Pikemalt artiklis Eesti raehärrad 1943–1944 Teise maailmasõja aegse Saksa okupatsiooni ajal aastail 1943–1944 oli raehärra Eestis linnapea nõunik. Olenevalt elanike arvust oli Eesti linnades 8–16 raehärrat.

                                               

Sõbralaat

Sõbralaat on ajalooline sõbrakaubanduse vorm, mida on eestlaste ja soomlaste vahelisel läbikäimisel peetud mõlemal pool Soome lahte üle seitsmesaja aasta. Soome väikesaarte asukad vahetasid sõbrakaubanduse raames kala- ja hülgepüügi saadusi, näiteks soolaräime, virulaste vilja ja liha, hiljem ka kartulite vastu. Samuti kaubeldi käsitöö ja villaga.

                                               

Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist

"Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist" on aastast 1968 ELUSi ja Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse välja antav teadusajalootemaatikat käsitlev artiklikogumike sari. Alates teisest artiklite kogumikust 2. köitest on igas kogumikus käsitluse all kindel temaatika. Nt 13. köide ilmus 2004 oli pühendatud Eesti täppisteaduste ajaloole. 2014. aastal ilmus sarja 14., seni viimane köide alapealkirjaga "Eesti sisevete hüdrobioloogia ajaloost".

                                               

Vaestemaja

Vaestemaja oli hooldusasutus, mis rajati vanasti puudustkannatavatele vanuritele ja teistele töövõimetutele inimestele. Tavaliselt loodi vaestemajad kirikute juures. Eestis oli vaestemajad suurtes linnades – Tallinnas Toompea vaestemaja, 1804. aastal avatud Aleksandri vaestemaja saksa keeles Alexander-Armenanstalt), Tartus, Narvas, Rakveres, Valgas, Paides jne ning maal nt Harjumaal oli 1924. aastal 20 vaestemaja, Pärnumaal – 38. Narvas kohandati 1650. aastal ümber vaestemajaks varem rajatud Suure tänava lõppu Karjavärava lähedale õigeusu kirik. Oletatavasti sai selle vaestemaja järgi oma ...

                                               

Venemaa eestlased

Pikemalt artiklis Peterburi eestlased Eestimaaga piirneva Peterburi piirkonnaga, kui suurlinna ja kultuurikeskusega olid eestlastele eriti tihedad sidemed. Pärisorjuse tõttu puudus eestlastel võimalus lahkuda iseseisvalt elukohtadest enne 1816. aasta talurahvaseadust. Üldjuhul Peterburis lihttöid tegevate eestlaste kõrval on silmapaistvamad eesti päritoluga isikud, patriootlikud haritlased: Philipp Karell, Johann Köler, Friedrich Nikolai Russow, kellest 1850. aastate lõpul tekkis nn Rahvasõprade ehk Peterburi patriootide ring, tänu kellele jõudis 1862 Peterburi naasnud ja rühma liidriks tõ ...

                                               

Venestamine

Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Venestamise tulemus võib olla venestumine ehk russifitseerumine. Venestamine oli Venemaa Keisririigi ametlik ja Nõukogude Liidu mitteametlik poliitika, Nõukogude Liidu valitsuse ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei sellekohased otsused olid salajased. Venestamise kaugemaleulatuv eesmärk oli vähemusrahvaste assimileerimine: nende muutmine vene kultuuriruumi omaks pidavaks ja ennast venelasena teadvustavaks rahvaks – venelasteks. Venestamise tulemusel on paljud Venemaa aladel elanud väikerahvad ...

Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu
                                               

Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu

Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu on 1877 Tartus ilmunud Matthias Johann Eiseni koostatud ja välja antud raamat. 1877 ilmunud raamatus on 152 lehekülge. 1913 ilmus teosest 2. täiendatud trükk, milles on 176 lehekülge.

                                               

Aidamees

Aidamees oli mõisas aidas oleva vara hoidja ja järelvaataja. Ta jälgis, et kõigil töölistel oleksid vajalikud tööriistad olemas ja et need saaksid päeva lõpus samas korras tagastatud. Jälgis ka moonakatele määratud päevamoona, et kõik saaksid ühepalju ja õiged isikud. Pidas arvet, palju moona aidas on ja kes palju mõisale võlgu on. Võttis vastu mõisale makstavat vilja ja muud koormist.

Ajakeskus Wittenstein
                                               

Ajakeskus Wittenstein

SA Ajakeskus Wittenstein on Paide Ordulinnuse peatornis asuv asutus, kus huumori võtmes tutvustatakse Eesti ajalugu alates muinasajast ja lõpetades tänapäevaga. Nimi "Wittenstein" oli Paide alamsaksakeelne nimi. Ehitisel on kaheksa korrust ja igal korrusel tutvustatakse ühte Eesti ajaloo etappi. Keskuse kontseptsiooni autor ja teostuse koordinaator on Georgi Särekanno. Keskuse videoprgrammid ja helitööd tegi OÜ Ruudu Produtsendid.

                                               

Eesti ajaloo periodiseerimine

Üldjoontes jagatakse Eesti ajalugu Eesti muinasajaks, Eesti keskajaks, Eesti varauusajaks, Eesti uusajaks ning Eesti lähiajalooks või uusimaks ajaks.

                                               

Eesti ajalookirjanduse aastapreemia

Eesti ajalookirjanduse aastapreemia on aastast 1995 välja antav preemia. Auhinna väljaandmise algatasid Eesti Ajalooarhiiv ja TA Ajaloo Instituut. Preemia väljaandmise eesmärk on muu hulgas tunnustada Eesti parimate ajalooraamatute autoreid, tõsta ajaloo ja ajaloolaste tööde suhtes avalikkuse huvi.

                                               

Eesti kirikulugu

EELK pärast Teist maailmasõda. Kirik rahvusliku identiteedi murdeajal 19.sajandil. Eesti vaba rahvakiriku rajamine. Kristluse algmõjud ja eestlaste ristiusustamine. Luterlik ortodoksia, pietism, ratsionalism. Reformatsioon. Liitumine õigeusu kirikuga, uued usuliikumised ja vabakoguduste sünd.

                                               

Eesti sõjaajalugu

Eesti sõjaajalugu on ajalooteaduse haru, mis tegeleb Eesti riigi ja rahvaga seotud sõdasid. Eesti sõjaajaloo alguseks võib lugeda esimeste rahvusväeosade loomist Vene Tsaariarmees.

                                               

Kehik

Kehik on külimitust suurem teravilja ja jahu mõõduvakk Põhja- ja Kesk-Eestis. Kehiku maht oli 18 toopi ehk 1/2 Tallinna vakka; mõnikord oli maht ka natuke suurem või väiksem.

Kolmeväljasüsteem
                                               

Kolmeväljasüsteem

Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enam-vähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Eesti alal võeti kolmeväljasüsteem kasutusele 11.–12. sajandil. 19. sajandil mindi enamikus Eesti kohtades üle mitmeväljasüsteemile.

                                               

Linnavanem

Linnavanem on linnavalitsuse juht või liige väikelinnas või rae koosseisu mittekuuluv kogukonnavanem. Eestimaa väikelinnades Rakvere, Paide ja Paldiski kuulus foogtikohtu koosseisu kaks linnavanemat. 1. mail 1938 kehtima hakanud linnaseaduse alusel oli linnavalitsuse juhiks maakonnalinnade hulka mittekuuluvais kolmanda astme linnades linnavanem ka linnades, kus oli varem olnud linnapea.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →