Back

ⓘ Välis-Eesti



                                               

Välis-Eesti piiskopkond

Välis-Eesti piiskopkond on EELK üks piiskopkondadest. Piiskopkond moodustati 2010 EELK-ga ühinenud E.E.L.K st. Kui EELK ja E.E.L.K. ühinesid, siis kõik Välis-Eesti praostkonnad läksid piiskopkonna alla, ent mitte kõik praostkondade kogudused mõned kogudused olid ühinemise vastu. Piiskopkonnal on oma konsistoorium. Välis-Eesti piiskopkonna ülemkarjane on EELK peapiiskop. 2012. aasta seisuga oli piiskopkonnas üle maailma 41 kogudust ja 15 kuulutuspunkti. Piiskopkonnas on järgmised praostkonnad: Inglismaa, Kanada, Rootsi, Saksamaa, USA Chicago, USA Esimene; Austraalia kogudused alluvad otse p ...

                                               

Välis-Eesti Ühing

Välis-Eesti Ühing on aastatel 1928–1940 ja uuesti aastast 1995 tegutsev ühendus, mille liikmed võivad olla Eestis elavad eestlased või väliseestlased. Aastal 1933 sai VEÜst kõikide väliseestlaste organisatsioonide keskorganisatsioon. Ühing andis välja ajakirja Välis-Eesti.

                                               

Välis-Eesti (ajaleht)

Välis-Eesti oli 1944–1995 Stockholmis ilmunud Rootsi eestlaste ajaleht. Ajalehe Välis-Eesti idee andsid Jüri Uluots, Edgar Kant ja Johannes Klesment. Tegelikuks ajalehe hingeks oli ja toimetajaks hakkas Edgar V. Saks. Esimene number ilmus 29. oktoobril 1944, päev pärast Teataja esimest numbrit. Toimetuse sekretär oli Valev Uibopuu. Pärast peatoimetaja Saksamaale kolimist vastutasid lehe väljaandmise eest Martin Kuldkepp, Madis Üürike, Heinrich Laretei, Vello Ugandi jpt. Hiljem vastutas ajalehe majanduse eest Lembit Kriisa, toimetaja oli Vello Pekomäe. 1944–1975 ilmus ajaleht ebaregulaarsel ...

                                               

Välis-Eesti Kultuuri- ja Haridusühing

MTÜ Välis-Eesti Kultuuri- ja Haridusühing on Ungaris Budapestis tegutsev Ungari eestlasi ühendav ühing. Selts on küll registreeritud Eestis, ent peab ülal Lotte Kooli Budapestis. Aastast 2011 korraldab ühing Eesti Instituudi Budapestis ruumides igapühapäevaseid laste kokkusaamisi. Kokkusaamistel osaleb umbes kümme last.

                                               

Välis-Eesti Muinsuskaitse Selts

Välis-Eesti Muinsuskaitse Selts oli rahvusvaheline väliseestlaste organisatsioon, mis loodi 22. mail 1988 eesmärgiga toetada Eestis hiljuti loodud Eesti Muinsuskaitse Seltsi. Asutamisel valiti seltsi esimeheks Neeme Järvi, tegevesimeheks Lembit Soots. Seltsi töö toimus paljudes väliseestlaste kogukondades, seltsi aktivistide hulka kuulusid Rein Taagepera, Matti Klaar, Enno Klaar, Rain-Robert Rebas, Hain Rebas, Rein Grabi ja teised. VMSi Asutavasse Kogusse kuulusid Neeme Järvi, Karl Aun, Eerik Haamer, Ivar Ivask, Enno Klaar, Raimond Kolk, Ilse Lehiste, Jaan Puhvel, Peeter Puide, Toivo Raun, ...

                                               

Eesti Maja

Eesti Maja on eestlaste kultuurielu keskus eestlaste kogukondades väljaspool Eestit. Enamasti on Eesti Majadel oma hoone, kuid on ka erandeid. Eesti Majad said alguse väliseestlaste seltsi- ja kultuurielu keskustena. Nii alustab New Yorgi Eesti Maja oma ajalugu 7. detsembrist 1929, mil loodi New Yorgi Eesti Haridusselts. 1943. aastal loodi aktsiaselts Eesti Maja, mille tegevuse tulemusel osteti maja 1946. aastal. USA-s asuvad Eesti Majad New Yorgis, Baltimoreis, Chicagos ja Los Angeleses. Eesti Maju võib leida ka Kanadas, Belgias, Rootsis, Austraalias jm.

                                               

Meelis Välis

Ta lõpetas aastal 1982 Pärnu 2. Keskkooli ja aastal 1989 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna keemik-pedagoogi kvalifikatsiooniga. Aastal 2007 kaitses ta Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis pedagoogilise nõustamise erialal magistritöö "Õpimotivatsiooni languse põhjused ja toetamise võimalused Kullamaa Keskkooli II kooliastmes" ja sai haridusteaduste magistri kraadi.

                                               

Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik

Mitte segi ajada institutsioonidega Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik. Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik oli Eestis aastatel 1919–1944 tegutsenud ja paguluses 1944. aastast tegutsemist jätkanud vaba rahvakirik, kellel oli enesekorraldamise ja omavalitsemise õigus. 13. novembril 2010 ühines E.E.L.K. Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga ning tegutseb edasi EELK Välis-Eesti piiskopkonnana. Osa kogudusi USA-s ja Kanadas otsustasid mitte ühineda ja jätkasid Eesti Evangeeliumi Luteriusu Koguduste Liidu ja alates novembrist 2013 nime Eesti Evangeeliumi Luteri ...

                                               

SA Eesti Välispoliitika Instituut

SA Eesti Välispoliitika Instituut on aastast 2000 tegutsev Eesti sihtasutus, mis tegeleb välispoliitikaga seotuga. EVI juhatuse esimees on aastast 2013 Lauri Mälksoo. EVI peamised uurimisvaldkonnad nende kodulehe järgi on järgmised: Eesti välispoliitika normatiivsed küsimused rahvusvaheline õigus, inimõigused Euroopa Liidu tulevik, sh föderalismi plaanid jm võimalikud konstitutsioonilised muudatused Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika arengud Venemaal ja teistes SRÜ riikides Euroopa Liidu naabruspoliitika ja arengukoostöö Läänemere regioon

                                               

Balti Ülikool

Balti Ülikool oli eesti, läti ja leedu pagulaste ühine ülikool okupeeritud Saksamaal aastail 1946–1949. Õppetöö algas 14. märtsil 1946, semestri lõpuks oli üliõpilasi 1025 neist 154 eestlast ja õppejõude 131 neist 25 eestlast. Ülikool asus algul Hamburgis, alates jaanuarist 1947 Pinnebergis. Ülikool lõpetas tegevuse 30. septembril 1949. Kokku oli immatrikuleeritud 2006 üliõpilast, lõpetas 79 sealhulgas 7 eestlast. Õppejõude oli kokku 200.

                                               

Eesti Ameerika Fond

Organisatsioon registreeriti 22. jaanuaril 1990 Marylandis. Kuna tollal põhines USA ametlik poliitika Nõukogude Liidu jagamatusel ja lootusel, et perestroika reformid demokratiseerivad "kurjuse impeeriumi", tuli organisatsioonile valida nimi, mis oleks kõigile vastuvõetav. Tollal olid võtmesõnadeks haridus ja majandus. Niisiis sai nimeks Estonian American Fund for Economic Education, Inc., lühidalt Estonian American Fund, mida tunnustas maksudest vabastatud heategeva organisatsioonina nii Marylandi osariik kui ka föderaalvalitsus. Fondi asutavasse juhatusse kuulusid Ago Ambre, esimees ja f ...

                                               

Eesti Arhiiv Austraalias

Eesti Arhiiv Austraalias on Sydneys asuv Eesti arhiivraamatukogu. See asutati 1952. aastal. Arhiivi peamiseks loojaks oli Hugo Salasoo, kes juhatas seda 1953–1990. Aastail 1991–1994 juhatas arhiivi tema poeg Inno Salasoo. Arhiiv kujunes üheks suuremaks Eestile spetsialiseerunud raamatukoguks väljaspool Eestit. Arhiiv asus pikka aega Hugo Salasoo kodus selleks eraldi ehitatud hoones. Nüüd asub EAA Sydney Eesti Majas.

                                               

Eesti Arhiiv Ühendriikides

Eesti Arhiiv Ühendriikides on USAs New Jersey osariigis Lakewoodis asuv arhiiv, kus säilitatakse väliseestlaste tegevuse käigus tekkinud dokumente. Arhiiv asutati 1969.

                                               

Eesti asunduste laulupidu

Eesti asunduste laulupidu oli 6 7. juulil 1912 Narvas toimunud laulupidu, kus peale Eesti ala pasuna- ja laulukooride osales ka Eesti alalt väljaspool olevate asunduste koore. Kokku osales laulupeol 55 sega- ja pasunakoori ning 4 lastekoori Peterburist ja Peterburi kubermangust, Valgevenest, Krimmist, Kaukaasiast, Pihkva, Novgorodi, Tveri ja Kubani kubermangust. Eesti alalt osalesid laulupeol Tallinna, Tartu, Paide, Viru-, Järva-, Harju-, Tartu-, Valga-, Viljandi-, Võru- ja Pärnumaa koorid. Laulupeo raames avati ka mitmeid eesti kunstnike näitusi. Üritusega samal ajal kandis Narvas etendus ...

                                               

Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku koosseis 1951

Lääne-Rootsi koguduse õpetaja praost Jaan Gnadenteich EELK Komitee liige ja Põhja-Rootsi piirkonna õpetaja Richard Koolmeister EELK Komitee liige ja Uppsala koguduse õpetaja Jakob Aunver EELK Komitee liige ja Stockholmi koguduse õpetaja praost Aleksander Täheväli Göteborgi koguduse õpetaja praost Martin Ots Piiskop ja EELK Komitee esimees Johan Kõpp Vikaarpiiskop ja EELK Komitee abiesimees Johannes Oskar Lauri

                                               

Eesti Filatelist

Eesti Filatelist oli algselt väliseestlaste poolt välja antud ja siiani Eestis ilmuv filateelia jätkväljaanne. Väljaanne ilmub ebaregulaarselt 1955. aastast. Esimesed kümme aastat anti seda välja New Yorgis, kümme aastat hiljem anti ajakirja toimetamine alates 11. numbrist üle Eesti Filatelistide Ühingule Rootsis. 12. kuni 35. numbrini oli ajakirja toimetaja Elmar Ojaste. Tema eestvõttel lisati alates 12. numbrist artiklite lühikokkuvõtted inglise keeles, hiljem avaldatigi artikleid kahes või kolmes keeles. 35. numbris 1993. aastal avaldati kõigi seni ilmunud numbrite sisukorrad. Eesti Fil ...

                                               

Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1966

Eesti Komitee Asemike Kogu valimised toimusid 15.–24. veebruaril ja kinnitati 23. märtsil 1966. 50 kohale oli 60 kandidaati. Valimistest võttis osa 408 komitee liiget. Saadud häälte järjekorras osutusid Asemike kogusse valituks: Harri Härm Enn Nõu Helga Kerstell Arnold Kivimäe Aksel Mark Aleksander Warma Johannes Mihkelson Teodor Künnapas Elmar Anderson Artur Reintamm Juhan Raud Penno Rudolf Moorma Eduard Karma Heino Annik Adelaida Lemberg Endel Krepp Johannes O. Lauri Aleksander Kompus Karl Ristikivi Heinrich Mark Jaan Kask Madli Kurdve Arvo Mägi Jakob Aljas Helgi Laussen Martin Juhkam Jo ...

                                               

Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1968

Eesti Komitee Asemike Kogu valimised toimusid veebruaris 1968. 603 hääleõiguslikust komitee liikmest võttis hääletamisest osa 415. 50 kohale oli üles seatud 60 kandidaati. Saadud häälte järjekorras valiti asemike kogusse: Endel Krepp Arnold Kivimäe Artur Reintamm Penno Arvo Horm Helga Kerstell Oskar Mänd Ivar Paljak Tõnis Kint Johannes Mihkelson Jakob Aljas Elmar Anderson Heino Annik Johannes O. Lauri Karl Ristikivi Aleksander Kompus Eduard Karma Udo Künnapas uus Helgi Laussen Johannes Mühlberg Bernhard Mäelo Maie Kaaret Aksel Mark Harri Kiisk Enn Nõu Indrek Martinson Anne Lepp uus Juhan R ...

                                               

Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1970

Eesti Komitee Asemike Kogu valimised toimusid 17. veebruarist kuni 2. märtsini 1970. Komitee 661 liikmest oli hääleõiguslikke 608, kellest võttis valimistest osa 430. 50 kohale oli üles seatud 63 kandidaati. Valituks osutusid saadud häälte järjekorras: Meeme Mäelo Jüri Männik uus Arvo Horm Ivar Paljak Karl Ristikivi Arved Rossman uus Maie Martinson Karl Erenurm Helga Kerstell Udo Künnapas Teodor Künnapas William Muld Hele Lüüs Arnold Kivimäe Sven A. Reinans Johannes O. Lauri Artur Reintamm Jaak Maandi uus Johan Ungerson Elmar Anderson Harri Härm Voldemar Sõjamägi Jakob Aljas Heinrich Mark ...

                                               

Eesti pagulaslaevandus

Eesti pagulaslaevandus oli pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal Eesti Vabariigi kodanike paguluses toimunud merenduslik tegevus. Laevastiku aluseks olid Eesti laevad, mis keeldusid 1940. aastal heiskamast Nõukogude Liidu lippu ja minema Nõukogude Liidu sadamaisse. Rekvireeritute või interneeritutena tagastati laevad omanikele pärast Teist maailmasõda Rootsi loovutas kõik tema sadamatesse saabunud laevad Nõukogude Liidule. Nii oli pärast sõda Eesti pagulaslaevastik suurem kui Eesti Riikliku Merelaevanduse laevastik. 1940. aastal jäi välismaale ja hi ...

                                               

Eesti Rahvusfond

Eesti Rahvusfond oli aastal 1946 Stockholmis asutatud fond. ERF loodi põhikirja järgi selleks, et levitada välismaal Eesti maa, rahva ja kultuuri kohta käivat objektiivsed infot. ERF tegutses Balti Humanistliku Ühingu Eesti sektsiooni juures.

                                               

Eesti Rahvusnõukogu

Eesti Rahvusnõukogu oli eesti pagulaste poliitiline organisatsioon Rootsis. Eesti Rahvusnõukogu asutati Stockholmis 12. mail 1947. Asutamiskoosolekust võtsid osa August Rei, Rudolf Penno, Johannes Klesment, Heinrich Laretei, Aleksander Warma, Johan Kõpp, Hans Rebane, metropoliit Aleksander, Gustav Suits, Johannes Sikkar, Heldur Tõnisson, Johannes Mihkelson, Heinrich Mark, Eerik Laid, Tõnis Kint, Artur Ekbaum, Nikolai Metslov, Kaul Kadak ja Eduard Poom. Rahvusnõukogu ülesandeks oli sidemete loomine poliitiliste parteide ja rühmituste kaudu vastavate rahvusvaheliste poliitiliste liitudega, m ...

                                               

Eestlaste põllumajanduskommuun "Koit"

Eestlaste põllumajanduskommuun "Koit" oli 1923. aastal peamiselt Kanadast ja USA-st re-emigreerunud eestlaste rajatud kommuun Kubanimaal NSV Liidus. Kommuun "Koit" oli üks kahest eestlaste rajatud kommuunist NSV Liidus teine oli kalurite kommuun "Rõbak".

                                               

Esmaspäevamiitingud

Esmaspäevamiitingud olid Baltimaade iseseisvuse toetuseks korraldatud miitingud Rootsis, mille algatajad olid Rootsis elavad eestlased Peeter Luksep ja Andres Küng ning rootslased Gunnar Hökmark ja Håkan Holmberg. Seda ettevõtmist on nimetatud ka esmaspäevaliikumiseks. Koosolekud toimusid 1990. aasta märtsist 1991. aasta septembrini, kokku 79 esmaspäeval. Esimest korda koguneti Norrmalmstorgi väljakul Stockholmis, seejärel samaaegselt igal esmaspäeval kell 12 üle Rootsi 20–30 linnas. Miitingutel osales tavaliselt paarsada, dramaatiliste sündmuste ajal kuni paar tuhat inimest. Miitingutel e ...

                                               

ESTO

ESTO ehk ülemaailmsed eesti kultuuripäevad on väliseestlaste algatatud ülemaailmne eestlaste kogunemine, mis toimub iga nelja aasta tagant. Nädala jooksul toimuvad mitmesugused eesti kultuuriga seotud sündmused, väliseesti organisatsioonide kokkutulekud ja õhtuti omavahelisteks kohtumisteks Salakõrts. Traditsiooniliselt on ESTO kavas laulu- ja tantsupidu, rahvuskongress ning jumalateenistus. ESTO-del on läbi aegade olnud täita ka poliitiline roll – selliste kogunemiste kaudu sai maailm sõnumeid okupeeritud Eesti kohta. Alates 1988. aastal Austraalias Melbourneis toimunud kultuuripäevadest ...

                                               

Göteborgi Eesti Lasteaed "Tilluke"

Göteborgi Eesti Lasteaed "Tilluke" oli Rootsis Göteborgis aastatel 1987–2015 tegutsenud eesti-rootsi lasteaed. Lasteaia igapäevakeelteks olid eesti ja rootsi keel. Ühes pererühmas oli 15–17 last ja 3–4 õpetajat. Lasteaed loodi lastevanemate kooperatiivina 1987. aastal 15 lapsega ning kuni tegutses Göteborgi Eesti Kool, oli lasteaias ka koolilaste pikapäevarühm. 28 tegevusaasta jooksul käis lasteaias 155 last. Lasteaed paiknes allüürnikuna õigeusu kogudusele kuuluvas kiriku kõrvalhoones. 2015. aastal lõpetas lasteaed laste vähesuse tõttu tegevuse, 1950. aastail ehitatud hoone aga osteti Göt ...

                                               

Iseseisvuse Taastamise Võitluslaen

Iseseisvuse Taastamise Võitluslaen oli Tõnis Kindi 1970. aastail kavatsetud suurejooneline välislaen, saamaks raha Eesti iseseisvuse taastamiseks. Laenu teel kogutud summade valitsemiseks oli ette nähtud asutada Finantsministeerium ja Eesti Iseseisvuse Taastamise Laenufond. Laenu tegemine jäi ära mitmete juriidiliste möödalaskmiste ja Vabariigi Valitsuse eksiilis liikmete enamuse vastuseisu tõttu. Tegelikult ei oleks Vabariigi Presidendil olnud õigust välislaenu teha, kuna Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 107 alusel tehti riigi laenud Riigikogu otsusel.

                                               

Metsakodu

Metsakodu on eesti skaudilaager Rootsis. Metsakodu asub Skaraborgi läänis, umbes 31 km Falköpingist Jönköpingi poole Utvängstorpi külas Tidani jõe idakaldal Hultarpi ja Klämmestorpi talude vahel. Lähimasse, Sandhemi raudteejaama on 10 km. Metsakodus on 24 suvemaja kokku 80 ööbimiskohaga ja telkimisplats 400 telkijale. Seal korraldatakse laste ja noorte, aga ka täiskasvanute laagreid, üritusi, kursuseid ja iga-aastane golfiturniir. Aastakümnete jooksul on Metsakodu külastanud üle veerand miljoni eestlase ja rootslase. Metsakodu juriidiliseks omanikuks on alates 1. novembrist 1964 Eesti Skau ...

                                               

Metsaülikool

Metsaülikool on 1966. aastal Kanadas asutatud apoliitiline organisatsioon objektiivse teabe levitamiseks eesti kultuuri, teaduse, poliitika ja ühiskondlike küsimuste kohta. Metsaülikool korraldab igal suvel neil teemadel loenguid ja arutelusid.

                                               

Mount Pleasanti kalmistu

Mount Pleasanti kalmistu on üks Toronto suuremaid kalmistuid, kuhu on maetud arvukalt eestlasi. Kalmistu projekteeris arhitekt Henry Engelhart, võttes eeskujuks Bostonis asuva Mount Aubum Cenetery. Mount Pleasanti kalmistu avati 4. novembril 1876. Kalmistul on üle 168 000 hauakoha ning see paikneb kahel pool elava liiklusega Mount Pleasant Roadi. Esimesed 1944. Eestist põgenenud ja viimaks Torontosse jõudnud pagulastest ja nende järeltulijatest maeti Mount Pleasanti surnuaeda juba 1950. aastate keskel. Järgmise kümnendi lõpuks oli välja kujunenud piirkond, millesse paljud eesti pagulaspere ...

                                               

Radikaaldemokraatlik Koondis

Radikaaldemokraatlik Koondis oli 1947. aastal Rootsis asutatud eesti pagulaste erakond. Koondis asutati pagulaslaagrites kohtunud noorema põlvkonna intellektuaalide poolt. Algatajaks oli Vahur Linnuste, kes soovis toetuda Jüri Vilmsi traditsioonidele 1917. aastast, erilise rõhuasetusega kultuuriradikalismile. Maailmavaateliselt seisis erakond lähedal libertarismile, rõhutades riigi keskvõimu minimeerimist ja kodanikuvabaduste maksimeerimist. "Meie föderalism taotles ühiskonnakorda, mis teeks kommunistliku või natsistliku diktatuuri võimatuks. Tulipunktis oli küsimus: kuidas hajutada riigi ...

                                               

Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu valimised 2006

Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu valimised toimusid 1. kuni 30. novembrini 2006. 40 Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu kohale oli 59 kandidaati. 2000 hääleõiguslikust liikmest hääletas 526 25%. Valituks osutusid häälte hulga järjekorras: Riina Noodapera 183 Ivar Paljak 266 Andres Käärik 271 Anne Wompa 205 Jaan Seim 340 David Papp 165 Peeter Tarkpea 170 Siim Aring 213 Nora Ausmees 166 Maire Vill 164 Merike Lundström 78 Markus Kamarik 163 Aksel Timoleon 72 Lembit Pella 112 Matti Lepik 189 Ülo Ignats 408 häält Evi Lepik 211 Piia Aia 176 Helve Jaagu 206 Uno Schultz 169 Rein Asu 255 Urmas Lep ...

                                               

Seabrook

Seabrook on asula USA-s New Jerseys Cumberlandi maakonnas Upper Deerfieldi vallas. See on saanud nime ärimehe ja ettevõtja Charles F. Seabrooki järgi, kellel kuulus selles piirkonnas suurim niisutatud aiand maailmas.

                                               

Tartu College

Tartu College on Ontario provintsis Torontos asuv eraomanduses olev ühiselamu, mis paikneb Bloor Street Westi tänava ja Madison Avenue nurgal. Enamik selle elanikest on Toronto Ülikooli üliõpilased. Tartu Kolledži projekteerisid arhitektid Elmar Tampõld ja John Wells ning see valmis 1970. aastal. Tartu Kolledž on saanud nime Tartu linna järgi. See ehitati algul Kanada Eesti kogukonna tarbeks raamatukogu ja arhiivi hõlmava õppekeskusena. Majas asub muuhulgas ajalehe Eesti Elu toimetus.

                                               

Tartu Instituut

Tartu Instituut on Kanadas Torontos Tartu Collegei hoones tegutsev asutus. TI asutati 9. veebruaril 1971 ja selle põhikiri võeti vastu 4. juulil 1972. TI asutati eesmärgiga eeskätt tegelda Kanada eestlaste valdkonnaga. TI esimene sekretär oli Ergo Karuks. 1972-2004 oli TI sekretär Endel Aruja. TI halduses on oma arhiiv ja raamatukogu. TI arhiivi ja raamatukogu kogudega tegelevad Bibliograafia Klubi asutatud 1985 liikmed. Aastast 1997 kannab arhiiv selle pikaaegse juhi Endel Aruja nime. 2009 asutati TI arhiivi ja raamatukogu töö korraldamiseks Eesti Õppetöö Keskus. Selle keskuse eesmärk on ...

                                               

Väliseestlaste eesti keel

Väliseestlaste eesti keel on väliseestlaste räägitav eesti keel, mis sageli erineb suuremal või vähemal määral Eesti NSV normikohasest eesti keelest: selles ei esine pärast 1930. aastaid lisandunud russisme. Väliseestlaste keel on pagulusse viidud 1930. aastate eesti keel, kuid hiljem ilmnesid vaesumise ja assimileerumise ilmingud. Väliseestlastele on omane kakskeelsus: peale eesti keele räägivad nad ka elukohamaa riigikeelt või peamist keelt. Eesti keelt kasutavad väliseestlased enamasti kodus, aga ka teiste eestlastega suhtlemisel, nt väliseestlaste seltsides. Üldise trendina on välisees ...

                                               

Välismaine Eesti Kirjanike Liit

Välismaine Eesti Kirjanike Liit oli aastal 1945 Stockholmis asutatud pagulaseesti kirjanikke ühendav liit. 2000. aasta oktoobris saatis Liit end laiali ning selle liikmed võeti in corpore vastu Eesti Kirjanike Liitu kodumaal. Liidu esimeesteks olid August Mälk 1945–1982, Kalju Lepik 1982–1999 ja Enn Nõu 1999–2000. Liit andis välja oma preemiat.

                                               

Välis-Eesti

Välis-Eesti ks nimetatakse väljaspool Eestit elavate eestlaste kogukonda. See on olnud ka mitme väljaande nimi: Välis-Eesti ajakiri 1996 oli 1996–1997 Tallinnas ilmunud ajakiri. Välis-Eesti ajaleht oli 1944–1995 Stockholmis ilmunud paljusid teemasid käsitlev ajaleht Välis-Eesti ajakiri 1926 oli 1926 ja 1936–1940 New Yorgis ilmunud ajakiri. Välis-Eesti ajakiri 1929 oli 1929–1940 Tallinnas ilmunud ajakiri.

                                               

Välis-Eesti (ajakiri 1929)

Välis-Eesti oli 1929–1940 Tallinnas ilmunud ajakiri. Ajakirja andis välja Välis-Eesti Ühing. Ajakiri taotles väliseestlaste organiseerumist ja sidumist kodueestlastega.

                                               

Välis-Eesti & EMP

Välis-Eesti & EMP oli Rootsi eestlaste kirjastus. Kirjastus asutati 1972 kirjastuste EMP ja Välis-Eesti ühinemisel. Kirjastuse tegevust juhtis Lembit Kriisa. Kirjastus oli eriti aktiivne 1980. aastatel, avaldades palju ilu- ja poliitilist kirjandust, samuti teatmeteoseid ja mälestusteraamatuid.

                                               

1969. aasta Toronto laulupidu

1969. aasta Toronto laulupidu oli mais 1969 Kanadas Torontos toimunud Kanada eestlaste ja USA eestlaste ühine laulupidu. Peo peakorraldaja oli Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas. Peo üldjuht oli Roman Toi.

                                               

Ameerika Eesti rändur

Ameerika Eesti rändur oli 1930–1932 New Yorgi Eesti Baptistide koguduse kirjastamisel ilmunud jätkväljaanne. Väljaandest ilmus kolm vihku ja need ilmusid sagedusega üks kord aastas.

                                               

Arthur Puksovi Fond

Arthur Puksovi Fond on 1975 Eesti Üliõpilaste Seltsi vanematekogu Kanadas Montréalis asutatud fond, mille aluseks on Eesti keemik-tehnoloogi Arthur Puksovi testament. Fondi eesmärk on toetada Eesti vanema ajaloo teaduslikke uurijaid ja nende teadustööde kirjastamist. Fondil on oma valitsus. Fond annab ebaregulaarselt aastast 2004 välja Arthur Puksovi auhinda.

                                               

Balti Arhiiv

Balti Arhiiv on arhiiv Rootsis Stockholmis, kuhu on kogutud materjale eestlaste, lätlaste ja leedulaste tegevuse kohta Rootsis. Arhiiv asutati 1966. Arhiivi juhataja oli kuni 1999 Kalju Lepik. Arhiivi juhatuse esimees oli alates 1978 Ago Pärtel ja alates 1995 Aino Lepik von Wirén. Suur osa arhiivi materjalidest on deponeeritud Rootsi Riigiarhiivi.

                                               

Bradfordi Eesti Näitering

Bradfordi Eesti Näitering oli aastatel 1950–1997 Inglismaal tegutsenud ja pagulaseestlastest moodustatud kollektiiv. Näiteringi eestvedajad olid Liki Toona, Lea Holst-Muranyi ja Aino Engelberg-Caswell. Näitering etendas peamiselt eesti autorite loomingut.

                                               

Damota

Damto on Eesti mittetulundusühing, mille eesmärkide seas on teha Etioopia lastele kooliharidus kättesaadavamaks. Ühing asutati junis 2010. Ühingu nimi "Damota" on võetud ühe Lõuna-Etioopias asuva mäe järgi. Juunis 2010 asutati MTÜ Damota. Ühing on Arengukoostöö Ümarlaua liige.

                                               

Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut Rootsis

Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut Rootsis on Stockholmi Ülikooli juures tegutsev instituut, kus õpetatakse ja uuritakse eesti keelt ja eesti kirjandust ning avaldatakse asjakohaseid publikatsioone. Instituut asutati 12. septembril 1959 Henno Jänese eestvõttel. Instituudis on teiste seas õpetanud Valter Tauli ja 1970-1995 Paul Laan.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →